Tuulingumäe tarandkalme

 

Tõnija muistne asustuskeskus.

Tõnija, Põllu ja Rõõsa külade maad asuvad kõrgemal alal, mis 2000 aastat tagasi jäi merest vaid 1,5 meetri kaugusele. Piirkond oli teadaolevalt jõukas juba pronksi ajal, 1. aastatuhandel eKr, millest annavad tunnistust rohked selle aja matmispaigad - ümmargused kivikirstkalmed. Suurimad neist asuvad Tõnijalt mere suunas viivast teest vasakut kätt jääval kadakasel karjamaal, samuti aga siinsamas üle tee maaparandatud põllul, mida vanasti oli Kooljamäe põldudeks kutsutud. Viimastest on tuntuim otse tee äärde jääv Valgevare raun.

Edelasse jääb kadakane karjamaa, mida veel meie sajandi algul nimetati Hiiepõldudeks. See ala on täis eri aegade muistiseid. Võimalik, et juba pronksiajast alates on kasutatud seda põlluna. Hiiepõldude lääneosa muistised on kolhoosiajal hävitatud, kuid sealt on teada ning 1920-ndatel aastatel isegi kaevatud viikingiaegseid, s.o. 9.-11. sajandi väikesi ümmargusi nn. kiviringkalmeid. 12.-13. kuulusid siinsed külad Valjala (Waldele) muinaskihelkonda, mille keskuseks oli Valjala maalinn. Sellest ajast on teada rohkesti juhuleide, mis pärinevad ilmselt lõhutud kalmetest. Kesk-ja uusaja vältel jäid Tõnija küla ja Rõõsa mõis keskustest kaugele äärealale ning kaotasid oma tähtsuse järk-järgult.

 

Tuulingumäe tarandkalme. Tuulingumae tarandkalme

 

Esimesed kaevamised Tõnija Tuulingumäe tarandkalmel toimusid juba 1921. a.

 

Tarandkalmetesse maeti Eestis põhiliselt 1.-4. sajandini pKr. Ilmselt 1. sajandil ongi rajatud siia esimene kivikalme, mis oli kohati säilinud praeguseni näha olevate tarandite all.Mälestus Tuulingumäest kui kalmekohast püsis rahva mälus ning 4. sajandil rajati vana kalme jäänustele uus tarandkalme. Sealjuures kasutati ära ilmselt paremini säilinud paekividest lõunamüüri. Ülejäänud müüride vundamendid tehti suurtest maakividest, millele laotati paeplaatidest kuivmüür .Kõigepealt püstitati tarandid III ja IV, tarandid II ja I ehitati hiljem,kui eelmised matmispaigad kitsaks jäid, neile külge. Oma kasutusajal kujutas Tuulingumäe kalme enesest kiviaedadest tarandikke, mis olid seest samuti kividega täidetud.

 

Tuulingumäe kalmesse on maetud põletamata, kusjuures maetute luud on täielikult segamini ning ükski skelett pole säilinud terviklikud.Kaasa on sunutele pandud põhiliselt ehteid, neist enamik rauast. Osa leidudest võib näha ka stendil. Rohkesti on kalmest leitud savinõukilde ning loomaluid, jäänuseid, omaaegsetest rituaalsetest söömaaegadest.

I ja II tarandisse oli maetud kokku vähemalt 32 inimest, sealhulgas nii mehi, naisi kui ka lapsi, isegi imikuid. Tegemist on seega ühe perekonna matmiskohaga, mida kasutati lisaks eelnevale ka 4.-5. sajandil. See pere pidi olema piirkonnas juhtivamaid ning üldse silmatorkavalt jõukas. Tarandkalmeid kui niisuguseid said endile lubada vaid eliidi hulka kuuluvad perekonnad ning Tuulingumäe kalme on oma võimsatest kividest müüridega üks suurejoonelisemaid Saaremaal. Tuulingumäe kalme on praeguseks osaliselt rekontstrueerinud. Kalme on muinsuskaitse all ning selle igasugune rikkumine on keelatud.

 

 

Joomla templates by a4joomla