Gustav Nurm

Gustav Nurm sündis 1876.a. Kavilda vallas Tartumaal. Ta omandas õpetajakutse Pihkva Õpetajate Seminaris. Aastal 1898 määrati ta Valjala ministeeriumikooli juhatajaks (ministeeriumikool kolis Vana-Lõvele järgmisel aastal). Valjala kihelkonnas oli Gustav Nurm rahva laiades ringides vaieldamatu autoriteet, keda kõik tundsid, uskusid ja austasid.

Gustav Nurm oli Valjala vallas õpetaja 42 aastat. Õpetajaskonnas oli Nurm väga lugupeetud ja autoriteetne mees. Tema sõnavõttu koosolekutel, õpetajatepäevadel ning kutseorganisatsioonides jälgiti alati väga suure tähelepanuga. Koolitöös oli Nurm järjekindlalt nõudlik ja hoolas. Eduka õppetöö eest anti mehele tsaariajal kuldauraha Anna lindi kandmiseks. Õpetajaskonna organiseerijana sammus Nurm esireas. Tema osalusel asutati Saaremaa Eesti Kooliõpetajate Selts. 1916 aastal mobiliseeriti Gustav Nurm Vana-Lõvelt sõjaväkke, kus ta tuli järgmisel aastal tagasi.

Gustav Nurm oli Valjala Põllumeeste Seltsi asutaja liige ja selle esimees pea algusest ligi 40 aastat. Ta tellis liikmeile õunapuid ja põllutööriistu. Asutas Põllumeeste Seltsi masinate- ja viljapuhastuse jaama ja Põllumeeste Seltsi kaubaosakonna, millest hiljem kujunes tarvitajateühisus. Nurm pani aluse Valjala piimatööstusele Põllumeeste Seltsi piima talituse osakonna näol, mis oli esimene saarel. Olnud Uue -Lõve piimaühingu asutaja ja esimene esimees. Koosolekutel tegi palju ettekandeid, korraldas kooliedu jne. Ta on olnud täielik rahvakoolmeister. Ka väljaspoole on ulatunud tema tööd. Nii on Valjalast välja läinud Saaremaa Põllumeeste Keskseltsi asutamise mõte. 1912 aastal peeti Vana-Lõvel esimene Saaremaa Põllumeeste Seltsi kongress. Ta oli valitud saadikuks Saaremaalt Vene Riigi Volikogu valimistele Riias.